Kammkarp (hisp la concha). Üheks peamiseks mälestusesemeks jaakobiteel kujunes kammkarp (ladina k. Pecten maximus). Esialgu said palverändurid kammkarbi Santiago de Compostelasse kohalejõudnuna koju viimiseks ja tunnistuseks sellest, et nad olid tõesti sihtpunkti jõudnud. Hiljem kujunes see üldiseks palveränduri tunnusmärgiks ja selle märgi kandjale pidi pakkuma igakülgset abi ja toetust. Kammkarpi sai kasutada teel olles ka praktilisel eesmärgil, näiteks vee ammutamisel jõest vmt. Palverändurid usukusid, et kammkarp sisaldab ka imettegevat jõudu, mis neid teepeal aitab ja toetab. Kammkarbi kasutuselevõtust Santiago de Compostelas on esimesi teateid aastast 1106, mis teeb sellest vanima ühe kindla pühapaigaga seotud sümboli Euroopas. Kammkarpe on leitud tänapäeval üle kogu Euroopa, sealjuures on tähelepanuväärne, et eriti hulgaliselt on neid leitud Skandinaaviast.
Palveränduri rist (hisp la cruz de los peregrinos). Punane rist, mille vertikaalne osa on pistoda sarnane. Punast risti valgel taustal kasutasid keskaegsed rüütliordud mitmel pool Euroopas. XII sajandil, võitluses mauride vastu, loodi Hispaanias Püha Jaakobuse ordu, mille sümboliks sai erepunane rist-relv. Jaakobuse rist sümboliseeris apostli rüütellikku karakterit ja viitas ta märtrisurmale mõõga läbi.
Kollane nool (hisp la flecha amarilla). Palverändurite teeviit. Palverändurite teeviit. Kollase noolega hakkas jaakobiteed maastikul ja linnades tähistama Hispaania pastor Elias Valina, kes teenis O Cebreirol ja pühendas terve oma elu jaakobitee elluäratamisele alates 1960. aastatest.