Albergue municipal – riiklik öömaja
Alberue privado – eraöömaja
Refugio del peregrino – palveränduri varjupaik (vana koolihoone, spordisaal vms)
Albergue´d võivad olla väga erinevad nii suuruse kui ka elutingimuste poolest. Mõni pakub vaid väga askeetlikku ööbimis- ja pesemisvõimalust, mõni võib olla päris luksuslik. Igal juhul ole tänulik, et sulle pakutakse peavarju, milline iganes see ka poleks.
Öömajades on üldjuhul narivoodid. Kui ruumi on vähe ja rändureid palju, siis mõnes kohas võimaldatakse magada ka põrandal madratsitel või oma matil. Vahel on võimalik hoovi telk püsti panna.
Talvekuudel on paljud riiklikud albergue´d suletud. Vähesed avatud öömajad on puuduliku soojustusega ning seetõttu võib öösel olla päris külm ja niiske. Tavaliselt antakse ränduritele villaseid tekke, heal juhul tuuakse radiaatoreid. Sellistes tingimustes ei tasu riideid pesta, kuna need ei kuiva.
Paljudes albergue´des on kööginurgad mikrolaineahju ja külmkapiga. Uuemates öömajades on köögitarvikutega varustatud köögid, tasulised pesumasinad ja kohviautomaadid. Vahel on olemas WiFi või internetiga ühendatud arvuti.
Albergue´s ööbimine on üldjuhul tasuline, maksta saab ainult sularahas. Alates 2014. aastast on majutushinnad riiklikes öömajades veidi tõusnud. Kui aastatel 2006-2013 sai ööbida 3-5 euro eest, siis nüüd küsitakse öö eest tavaliselt 6-8 eurot (Galiitsias tavaliselt 6 eurot).
Mõnes albergue’s on säilinud annetuspõhine majutus ehk donativo. Donativo ei võrdu „tasuta“. Tavaliselt eeldatakse, et palverändur jätab nii palju, kui palju peab õigeks või saab endale lubada. Mõnes donativo albergue´s pakutakse ühist õhtusööki.
Riik (kohalikud omavalitsused) ei toeta kõiki öömaju võrdselt. Mõni albergue on asutatud ja ülal peetud vabatahtlike või kohaliku kiriku toel ning peamiseks sissetulekuallikaks on ainult palverändurite annetused.
Eraöömajas küsitakse ööbimise eest sõltuvalt pakutavatest tingimustest ja asukohast 10-17 eurot. Mõnes kohas saab lisatasu eest hommikusööki (desayuno, 2-3 eurot) ja/või õhtusööki (menu del peregrino, 7-10 eurot). Tihtipeale on eraöömaja omanik ka ise käinud palverännakul ning suudab paremini mõista palveränduri vajadusi. Sellest tulenevalt panevad eraöömajad sageli rohkem rõhku ruumile ja meeleolule.
Tavapärane majakord:
• Riiklikus albergue´s saab ööbida ainult ühel ööl palveränduri passi esitamisel.
• Tavaliselt avatakse uksed kl 12-16 paiku ning suletakse kl 22. Kõik rändurid peavad lahkuma hommikul enne kella 9.
• Üldjuhul saavad esimestena voodikoha palverändurid, kes liiguvad jala. Ratturid lastakse sisse õhtupoole, kui kõik jalgsi tulijad on saabunud.
Igas albergue´s on oma kord, mida tutvustab saabujale hospitalero.
NB! Hospitalero ei pruugi osata inglise keelt. Ole kannatlik ja jälgi ka tema kehakeelt ja žeste. Kui midagi jääb arusaamatuks, siis hiljem saab küsida infot mõnelt selliselt rändurilt, kes oskab hispaania keelt paremini.
Hospitalero võtab rändurid vastu, registreerib saabujad, paneb templi palveränduri passi, näitab kätte magamistoa või kui on võimalik, siis ka muud ruumid.
Hospitalero on tavaliselt vabatahtlik või kohaliku omavalitsuse poolt palgatud inimene, kes on läbinud vastava koolituse. Mõni hospitalero (tavaliselt väikestes külades) tuleb kohale õhtul ja registreerib korraga rändurid ning kogub raha ööbimise eest. Kui tulles leiad, et hospitalero´t ei ole, vali endale ise meelepärane voodikoht. Koht on hõivatud, kui selle peal on kellegi magamiskott või muud asjad.
Albergue´t koristatakse tavaliselt hommikuti 9-12 paiku, siis kui kõik rändurid on lahkunud.
Koertega rändajad peavad tavaliselt jätma oma lemmikloomad koridori või isegi õue.
Hea tava
• Austa albergue´s sätestatud korda, hospitalero´t ja teisi rändureid.
• Ole keskkonnasõbralik. Kasuta vett kokkuhoidlikult. Ära jäta valgust niisama
põlema.
• Korista enda järel vannitoas, köögis ja teistes üldkasutuses olevates ruumides.
• Paki oma seljakott kokku juba õhtul, püüa hommikul mitte kolistada ja kilekottidega krabistada.
• Kui tuled magamistuppa hilja, siis ära pane tuld põlema. Kasuta taskulampi.
• Ära pane äratuskella helisema. Kui on siiski vaja varakult ärgata, siis säti telefon helisema vaikselt või hoopis padja kõrvale vibreerima.
Parima une tagamiseks soovitatakse kasutada kõrvatroppe.
Turvalisus
Kui hospitalero on kohal, siis võõrad üldjuhul albergue´sse ei pääse. Väikestes külades on tavaliselt turvaline keskkond. Siiski ei tasu olla päris hooletu ning jätta väärtuslikke esemeid järelvalveta ja nähtavale. Välja minnes võta oma raha ja dokumendid alati kaasa. Kui siiski otsustad maha jätta, siis peida hoolikalt seljakoti sellisesse ossa, kust neid on raske kätte saada. Ära ka hoia kogu raha ühes kohas.
Just viimastel aastatel ja eriti Prantsuse teel on sagenenud juhtumid, kui rändurite seljakottidest on raha kaduma läinud.
Puhtus
Enamasti on albergue´des puhas. Samas, voodimadratseid tavaliselt ei pesta, samuti villaseid tekke, mis on mõnedes öömajades külmade ilmadega üldkasutuses.
Maga oma magamiskotis või selle peal, kui on palav. Suvisel ajal on magamiskotile väga hea alternatiiv spetsiaalne siidist voodilina, mida saab spordipoest.
Galiitsia öömajades antakse tavaliselt ühekordne voodipesu (padjapüür ja voodilina).
Putukad
Lõunamaade majutuskohtades, kus peatutakse peamiselt üks või kaks ööd, on saanud suureks probleemiks lutikad. Inimesed viivad neid ühest kohast teise edasi ise seda teadmata.
Kontrolli voodit ja madratsit kohas, mis tundub kahtlane või mille kohta oled kuulnud hoiatust. Kui kahtled, siis parem vali teine ööbimispaik. Päevasel ajal lutikaid näha ei ole, sest nad on pragudes peidus. Madratsi peal reedavad nende olemasolu mustad täpid ja vereplekid.
Lutikahammustus on väga ebameeldiv. Neid on tavaliselt mitu ja need punetavad ja sügelevad tugevalt. Sügelus kaob iseenesest paari kolme päeva möödudes (juhul, kui rändur ei kanna lutikaid oma riiete või kotiga kaasas).
Eestis saadavatest vahenditest soovitatakse sügeluse leevendamiseks kasutada teepuuõli või allergiavastast rohtu. Mõnede teiste riikide ränduritel (nt inglastel, ameeriklastel, sakslastel) võivad olla kaasas tugevamad rohud, mis on mõeldud just lutikahammustuse vastu. Seepärast ära ole tagasihoidlik, räägi vajadusel oma murest ja küsi kaasrändajate käest abi.
Kui oled lutikad avastanud, siis pese ennast hoolikalt seebiga kuuma duši all ja kõik oma riided, magamiskott ja võimalusel ka seljakott pesumasinas kõrgel temperatuuril. Kui kasutad pesula teenust, siis palu asjad kuivatada kuumas kuivatis. Lutikad ja nende munad hävivad kõrge temperatuuri juures.
Kindlasti anna hospitalero‘le teada, kui oled lutikad avastanud.
Sääsed võivad häirida und mõnes niiskemas albergue´s. Teel nendega üldjuhul kokku ei puutu. Ka prussakad ei ole levinud.
Kui albergue on täis…
…siis tuleb kõndida järgmisesse ööbimispaika.
Võid küsida ka hospitalero käest muude majutusvõimaluste kohta ja vajadusel palu abi helistamisel või koha leidmisel.
Tavaliselt soovitatakse järgmist:
• habitationes (üürituba mõne kohaliku elaniku või väikese ettevõtja juures, ühine
vannituba),
• casa rural (tuba ajaloolise hõnguga hoones, võib olla päris luksuslik),
• apartamento (ühe või mitme magamistoa ja köögiga korter) või
• hotell.
Need variandid on loomulikult kulukamad kui albergue.
Ka võib küsida hospitalero käest luba magada põrandal, köögis või koridoris. Mõnes kohas seda ei lubata, samas mõnes võib ka vedada. Varjupaika võib leida ka kiriku juurest.
Vahel pakutakse majutust teises külas.
Peamine on meeles pidada, et probleem tuleb alati koos lahendusega. Oota teisi sama saatusega rändureid. Seltsis on odavam, turvalisem ja lõbusam.
Telkimine
Ei soovitata. Telkimine pole keelatud, kuid siiski jaakobiteel mitte eriti levinud. Kui aga näiteks alustad jaakobiteed oma koduukselt, siis on telk vägagi vajalik.