1.    LIIKLEMINE TEEDEL

1.1.    Avalikult kasutatav tee

Teeseaduse järgi on avalikult kasutatav tee riigimaantee, riigi talitee, kohalik tee ja kohalik talitee. Samuti on olemas erateed, mis on avalikult kasutatavad. Avalikku teed võib kasutada igaüks ning omanik, kelle kinnisasja läbib avalikult kasutatav tee, ei või takistada ega lõpetada selle tee kasutamist.

1.2.    Eratee

Eratee on tee, mis paikneb juriidilise või füüsilise isiku kinnisasjal. Üldreegel on, et erateed võib kasutada üksnes kinnisasja omaniku loal.

Üldreeglist on järgmised erandid:

•    omanikul ei ole õigust keelata eratee või raja kasutamist liigeldes jalgsi, jalgrattaga või muul sellesarnasel viisil, kui eratee või raja kasutus põhineb väljakujunenud taval ning pole omanikule koormav. Liigset koormavust eeldatakse, kui eratee või rada asub õuemaal. Sellisel juhul tuleb küsida omaniku nõusolekut.
•    omaniku loata võib kasutada piiramata või tähistamata erametsas paiknevaid teid (väljaspool teid võib sõita ainult omaniku loal);
•    erateel võib sõita ilma omaniku loata, kui avalikult kasutatav tee on avarii või loodusõnnetuse tagajärgede likvideerimiseks suletud;

Oluline on meeles pidada, et:

•    seadusest tuleneva omaniku eeldusliku nõusoleku kasutamisel (võimalus kasutada erateed piiramata või tähistamata metsas) jääb omanikul alati õigus keelata tema omandis oleva maa kasutamist. Sellisel juhul tuleb täita maaomaniku õiguspäraseid nõudeid;
•    sõltumata tee liigist on keelatud kahjustada ja risustada teed ning tee kaitsevööndit. Tee ning tee kaitsevööndi omanikul on õigus nõuda keeldu rikkunult hüvitist teehoiukulude katteks;
•    samuti on oluline järgida liiklusseadusest ning teistest seadustest tulenevaid nõudeid ning vältida nende rikkumist.

2.    VÕÕRAL MAATÜKIL VIIBIMINE

2.1.    Piiratud või tähistatud

Piiratud või tähistatud maatükil võib viibida ainult omaniku loal. Maatükk on tähistatud või piiratud, kui tähistusest või piiramisest ilmneb selge omaniku tahe keelata võõrastel isikutel maal viibimise. Omaniku luba on vajalik ka telkimiseks ning lõkke tegemiseks.

2.2.    Piiramata või tähistamata

Piiramata või tähistamata maatükil võib samuti viibida vaid omaniku loal, kuid seadusest tulenev reservatsioon loob eelduse, et omaniku luba viibida võõrastel tema maatükil on olemas, kui maa ei ole piiratud või tähistatud.

Arvestama peab seejuures, et:

•    omaniku loa olemasolu eeldus ei kehti õuemaa kohta;
•    võõral maatükil võib telkida ainult omaniku loal. Omaniku luba eeldatakse olevat väljaspool selgelt piiritletavat kompaktse asustusega ala, kui omanik ei ole maatükki piiranud või tähistanud viisil, millest ilmneb tahe telkimist või muud püsivamat peatumist piirata, või kui tahe piirata viibimist ei ilmne muudest asjaoludest. Loa olemasolu ei eeldata kauemaks kui ööpäevaks. Telkimise ja muu püsivama viibimise korral selleks ettevalmistamata ja tähistamata kohas tuleb hoiduda väljapoole elumaja arvestatavat nähtavus- ja kuuldekaugust. Avatud maastikul tuleb hoiduda elumajast vähemalt 150 meetri kaugusele;
•    koeraga võib võõral maatükil viibida vaid sellisel juhul, kui koer on lõuastatud, kui maaomanikuga ei ole kokkulepitud teisiti;
•    võõral maatükil võib lõket teha üksnes omaniku loal. Omaniku luba eeldatakse olevat omaniku poolt lõkke tegemiseks ettevalmistatud ja tähistatud kohas;
•    kõigele vaatamata tuleb võõral maatükil viibides arvestada maatüki omaniku huve, eelkõige vältida omandi kahjustamist (näiteks liikuda viljas, istandikus, külvil vms) ja kodurahu häirimist. Samuti tuleb vältida keskkonnahäiringute tekkimist;
•    võõral maatükil võib korjata looduses vabalt kasvavaid marju, seeni, pähkleid, mahalangenud oksi ja muid sarnaseid loodussaadusi, kui omanik ei ole määranud teisiti.
Kõik seadusest tulenevad omaniku nõusoleku eeldused kehtivad senikaua, kuni omanik väljendab teistsugust tahet. Sellisel juhul tuleb täita omaniku õiguspäraseid nõudmisi.

2.3.    Avalik juurdepääs kinnismälestisele

Avalik-õigusliku juriidilise isiku omandis oleval kinnisasjal asuva kinnismälestise juurde on igaühel vaba juurdepääs.

Eraõiguslik isik, kelle kinnisasjal mälestis asub või kelle kinnisasja tavakohane juurdepääsutee mälestiseni viib, peab tagama igaühe vaba läbipääsu mälestiseni päikesetõusust loojanguni. Mälestiseks olevasse ehitisse või selle õue pääseb omaniku või valdaja lubatud ajal ja korras.

3.    METSA KASUTAMINE

3.1.    Riigimets ning tähistamata või piiramata eramets

Avalik-õigusliku isiku omandis ning tähistamata või piiramata eraomandis olevas metsas (tähistamata või piiramata erametsas viibimise luba eeldatakse seaduse alusel) võib:
•    viibida, ja korjata marju, seeni ja pähkleid ning varuda dekoratiivoksi, ravim- ja dekoratiivtaimi ning nende osi metsaomaniku huve põhjendamatult kahjustamata, jahiulukeid ja kaitsealuseid loomi nende sigimisperioodil ja teisi metsas viibijaid häirimata, metsa püsivaid jälgi jätmata ning tuleohutusnõudeid ja metsaomaniku nõudeid järgides;
•    telkida ja lõket teha ainult kohtades, mille metsaomanik on selleks ette valmistanud ja tähistanud, või tema loal;
•    koertega võib liikuda ainult sellisel juhul, kui koerad on lõuastatud. Seadusest tuleneb erand jahil olevatele jahikoertele;

Kõik seadusest tulenevad omaniku nõusoleku eeldused kehtivad senikaua, kuni omanik väljendab teistsugust tahet. Sellisel juhul tuleb täita omaniku õiguspäraseid nõudmisi.
Erakordselt suure tuleohu korral võib kohaliku omavalitsuse täitevorgan loodusõnnetus ennetamiseks keelata võõras metsas viibimise. Sellisel juhul märgistatakse metsaservad vastava infoga, samuti kasutatakse info edastamiseks massiteabevahendeid. Lisaks on kõrvalistel isikutel keelatud viibida kaitsejõudude käsutusse antud aladel, kui nendel toimuvad õppused. Õppuste ajaks paigaldatakse harjutusala välispiirile hoiatusviidad enne harjutuse algust ning tagatakse nende olemasolu õppuste lõpuni.

3.2.    Piiratud või tähistatud mets

Juhul, kui eraomandis oleva metsa omanik on metsa sisenemist piiranud või metsa ära tähistanud, on selles viibimine lubatud ainult omaniku loal. Omaniku luba on vajalik ka telkimiseks ning lõkke tegemiseks.

3.3.    Looduskaitseala

Kaitseala sihtkaitse- ja piiranguvööndis või hoiualal olevad või kaitstava looduse üksikobjekti juurde viivad teed ja rajad on päikesetõusust päikeseloojanguni avalikuks kasutamiseks. Maaomanikul ei ole õigust neid teid ja radasid sulgeda. Juhul, kui kaitstav looduse üksikobjekt asub õuemaal, võivad teised isikud viibida seal vaid kinnisasja omaniku loal.

4.    VEEKOGUDE KASUTAMINE

4.1.    Avalikud ja avalikult kasutatavad veekogud

Avalikud veekogud on sisemeri, territoriaalmeri, piiriveekogude Eestis paiknevad osad, Võrtsjärv, Mullutu laht, Suurlaht, Emajõgi, Narva jõgi, Nasva jõgi, Väike-Emajõgi Võrtsjärvest Jõgeveste sillani, Kasari jõgi suudmest kuni Vigala jõe suudmeni. Avalikud veekogud kuuluvad riigile.

Avalikult kasutatavate veekogude nimekirja kinnitab keskkonnaministri ettepanekul Vabariigi Valitsus. Nendeks on enamik Eesti veekogusid (1).

Lubatud on avaliku ja avalikult kasutatavate veekogude avalik kasutus, arvestades, et:

•    veekogu avalik kasutamine on suplemine, veesport, veel ja jääl liikumine, kalapüük, veevõtt ning muul viisil veekogu kasutus, mis vastavalt veeseadusele ei ole vee erikasutus;
•    avalikul ja avalikult kasutataval veekogul võib tasuta ja püügiõigust vormistamata püüda kala ühe lihtkäsiõngega, järgides kalapüügiseadusega või selle alusel sätestatud piiranguid;
•    veekogu avalikku kasutamist ei või kaldaomanik takistada, sealhulgas ei või ta sulgeda vooluveekogu veeliikluseks suuremas ulatuses kui üks kolmandik selle laiusest;
•    mootorsõidukiga vees või jääl liikumine ei ole veekogu avalik kasutus.

4.2.    Avalikult mittekasutatavad veekogud

Veekogu, mis ei ole avalikult kasutatav, võib kasutada üksnes omaniku loal. Luba veekogu avalikuks kasutuseks eeldatakse olevat, kui veekogu ei ole piiratud ega tähistatud viisil, millest ilmneb tahe piirata veekogu kasutamist, või kui tahe piirata veekogu kasutamist ei ilmne muudest asjaoludest.

Kui omanik keelab avalikult mittekasutatava veekogu kasutamist, tuleb omaniku nõudest kinni pidada.

4.3.    Kallasraja kasutamine

Kallasrada on kaldariba avalikult kasutatava veekogu ääres veekogu avalikuks kasutamiseks ja selle ääres viibimiseks, sealhulgas selle kaldal liikumiseks. Kaldaomanik peab igaühel lubama kallasrada kasutada.

Kallasraja laius on laevatatavatel veekogudel 10 meetrit ning teistel veekogudel 4 meetrit. Kallasraja laiust arvestatakse lamekaldal põhikaardile kantud veekogu piirist ja kõrgkaldal kaldanõlva ülemisest servast, arvates viimasel juhul kallasrajaks ka vee piirjoone ja kaldanõlva ülemise serva vahelise maariba. Kui kallasrada on üle ujutatud, on kallasrajaks kahe meetri laiune kaldariba veeseisu piirjoonest. Siiski tuleb arvestada, et põhjendatud alustel on võimalik kallasrada tõkestada (nt loomade karjatamiseks või maa kuivendamiseks), kuid sellisel juhul peab kaldaomaniku poolt olema tagatud üle- või läbipääs kallasrada mööda liikumiseks.

Purre, sild või muu veekogus või selle kohal asuv ehitis ei ole kallasraja osa ning sellist ehitist võib kasutada üksnes omaniku loal. Kasutamise luba eeldatakse olevat, kui omanik ei ole ehitist piiranud või tähistanud viisil, millest ilmneb tahe piirata ehitise kasutamist võõraste poolt, või kui tahe piirata kasutamist ei ilmne muudest asjaoludest. Omanik peab lubama ehitise kasutamist, kui see on vajalik kallasrada mööda liikumiseks. Samuti puudub kallasrada avalikult kasutataval veekogul sadamas, tootmisvee veehaarde vähimas võimalikus teeninduspiirkonnas, kalakasvatusehitisel, hüdroelektrijaama vähimas võimalikus teeninduspiirkonnas, hüdrograafiateenistuse ja seirejaamaehitustel.

5.    SEADUSVASTANE KÄITUMINE

Võõral maal liikudes ning viibides avalikult kasutatavatel aladel on oluline meeles pidada, et karistusseadustustiku järgi on muuhulgas kuriteod: avaliku korra raske rikkumine, omavoli, omavoliline sissetung.. Karistatav on ka asja rikkumine või hävitamine, kui sellega on tekitatud oluline kahju. Eelnimetatud teod on kuriteod, mille eest on sanktsioonina ette nähtud rahaline karistus või vangistus.

Väärtegudest, mille eest on karistusena ette nähtud rahatrahv või arest, tuleks meelde pidada, et keelatud on võõrast hoonest, ruumist, sõidukist ja piirdega alalt lahkumise nõude täitmata jätmine; avaliku korra rikkumine; looduses tuleohu tekitamine; tegevus, mis ohustab või kahjustab taimestikku; mälestise tähise rikkumine või selle eraldamine; mälestise või muinsuskaitsealal paikneva ehitise rikkumine või hävitamine ning näiteks ka kaitstava loodusobjekti kasutamis- või kaitsenõuete rikkumine.

Oluline on meeles pidada, et kogu õigusvastaselt tekitatud kahju kuulub hüvitamisele.
Samuti on asja valdajal õigus kaitsta oma valdust, kui seda on seadusvastaselt rikutud.

(1)  Vabariigi Valitsuse 08.03.2012.a määrus „Avalikult kasutatavate veekogude nimekirja kinnitamine“. Kättesaadav internetist: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3130/3201/2002/VV_08032012_116k_lisa.pdf#

Allikas: Kasulikku teavet: Palveränduri meelespea. http://www.palverand.ee/palveid/